Ja sünnitakse kuigi tuleb surra. Ja armutakse pettumuste trotsiks.. Mõnd ilu – hämmastavalt peent ja kurba, hing leiab, ilma, et ta üldse otsiks! … ning lipud lehvivad! Muidugi lehvivad, sest täna on Nelladella 3. sünnipäev! 🙂 Tegelikke põhjuseid on küll mitu – üks ilusam kui teine! Hetkeks kahtlesin, et mitmes ikka.. Aga siis tuli meelde, et kuna mu kolmas (Klaara Liisa) ja neljas laps (Nelladella) sündisid üheaegselt, siis on Päris Lapse järgi hea aastaid arvutada. Ja no kui juba arvutamiseks läks, siis hakkas mind väga huvitama, et mitut beebit ma selle aja jooksul kohanud olen.. Tegin arvuti lahti, võtsin kalkulaatori välja ja sain tulemuseks 279! Nii palju imelisi õrnu lõhnavaid uusi ilmakodanikke.. Milline usaldus ja milline rõõm! Aitäh armsad! Kõik, kes te olete mind üles otsinud ja oma kallid mu kaamera ette toonud! Ma olen teile kogu südamest tänulik! Kui arvuti juba õigest kohast lahti oli, siis kõige esimeses failireas märkasin oma esimesi pilte.. Süda läks soojaks ja meel härdaks.. ning mõtlesin seda lugu ka teiega jagada. Niisiis.. Nelladella sünd ehk lugu ühest hetkest minu elus. Muidugi ei sünni laps sel hetkel kui ta esimest korda ilmavalgust näeb.. Nii ka Nelladella. Tema eostamine toimus täpselt 10 kuud varem (natuke ülekantud laps:-)) ehk 14. mail, 2010. aastal. Olin oma pisikestega Kullo mänguväljakul. Lõbustasime seal ennast väikese puust laeva peal kõõludes, ohtralt kiikudes ja ronides. See tähendab, et lapsed tegid seda ja mina vaatasin igavledes pealt.. No õnneks oli mul kaamera kaasas ning ma tegin neist mõned pildid. Õhtul lapsi magama pannes tulin järsku ühele uuele mõttele.. Mida nende piltidega veel teha saaks? Ma polnud elu sees kasutanud ühtegi fototöötlusprogrammi ega teadnud ka järeltöötlusest midagi. Kui lapsed uinusid, siis avasin arvuti, tõmbasin pildid sisse ja muudkui vaatasin neid.. Siis googeldasin ohtralt, uurisin ja mõtlesin.. Ühel hetkel sain aru, et tõenäoliselt vajan veidi abi. Kell näitas juba üle südaöö, aga entusiasm oli nii suur, et see ei seganud mul võtmast telefoni ja valimast ühe fotograafist sõbranna numbrit.. Kuigi me polnud pikka aega suhelnud, oli mul sel hetkel talle ainult üks küsimus, mis kõlas täpselt nii: Kuule Kaari, mis see RAW fail on? Sel ööl ma vist magama ei jõudnudki.. Sest avastasin enda jaoks päris uue ja äärmiselt võluva maailma! Minu esimeseks õpetajaks oli niisiis Kaari, kes ütles, mis on RAW fail ja natuke ka lektor.ee lehekülg, Urmas Ääro isikus. Võtsin ühe samal päeval Kullo juures tehtud pildi ja asusin seda töötlema. Tahtsin kirjutada ilusaks tegema, aga ma pole praegu päris kindel, kas ilus on just õige sõna..:-) Ja ma tõepoolest tegin seda terve öö. Kõige kauem läks aega ninakolliga.. sest ma lihtsalt ei saanud seda kätte 🙂 Ja kui seda lõpptulemust hoolega vaadata, siis ei saanud lõpuni 🙂 Aga selline ta tuli – minu elu esimene töödeldud pilt! See pilt on ja jääb minu kõige armsamaks tööks. Selles on sees tõesti kogu mu hing ja veidi peale ka. 
