Olin kaua oodanud, et selle talu rahvale ükskord külla jõuaks! Ja siis ühel varasel pühapäevahommikul sai see teoks! Õunapuud õitsesid, linnud laulsid, pereisa nööpis kiirustades viimaseid nööpe kinni ja tuli oma Bullerby-aiale vastu. Kõik oli nii ilus – ema-isa-lapsed-kodu-aed-ilm – lihtsalt täiuslik harmoonia! Ma sellest ei räägi, et lisaks imeilusale pererahvale (tõeline talurahvas eksole:-)) on neil maailma kõige armsam maja, kõige ilusam aed, kõige armsamate lammastega koppel, kõige vahvam mängumaa ja tuhat kõige lahedamalt teostatud ideed, mis iga nurga peal vastu vaatavad. Saate ju aru, et nad lihtsalt meeldivad mulle nii väga! 🙂 
