Selles postituses jagan üht liigutavat sünnilugu, mis on olnud minu jaoks väga eriline. Väike Lõvipoiss Hugo sündis 2016. aasta suvel. See oli üks väga päikeseline ja soe suvepäev, mil ta otsustas ilmale tulla. Ja see tema tulemine oli hinge kriipivalt kaunis ja liigutav. Ta sündis ema-isa kätele, oma kodus. Tema sündimise lugu jääb mulle alatiseks meelde. Selle tohutu armastuse pärast, mis oli lausa käega katsutav, õhk ruumis oli paks sellest! Ja ka seepärast, et minu lapsed on sündinud täpselt samamoodi.. Samasugusesse sinisesse vanni, sooja vette, ingelliku ämmaemanda Ingridi abil ja toel. See õhtu oli minu jaoks rohkem kui de-ja-vu..
Jagan neid pilte täna. Ühel samamoodi erilisel põhjusel. Lõvipoiss on juba pooleteist aastane ja just neil hetkedel on sündimas talle pisike õeke või vennake! On jõuluaeg.. Ja ilmale on tulemas jõululapsuke!
Kauneid ja rahulikke pühi!
