Piir hakkab hägustuma.. Seisva ja liikuva pildi vahel. Minu jaoks on pildid sageli liiga staatilised ja seepärast ma ikka vahel üllatan oma kliente sessioonist tehtud slide-showga. Et saaks pildid natukenegi liikuma 🙂 Aga no see pole ikka päris see.. Ja siis ühel ilusal päeval kuulsin video tegemise koolitusest. Hüüdsin päriselt ka kõva häälega hurraa!, käisin ära ja sain ilmatu targaks. Jagan teiega ka. Ehk on abiks neile, kelle digipeegelkaameral on video funktsioon peal, aga kes seda veel kasutanud pole. Kirjutan siia suvalises järjekorras mõned mõtteterad, ükski ei ole tähtsam kui teine, aga kõik on vähem või rohkem olulised. Postituse lõpust leiad mu elu esimese video:-) 1. Enne klipi tegemist mõõda korrektne säritus (näiteks hallkaardiga) 2. Tee custom white balance (mis iganes sulle sobival moel), et erinevad klipid ühtlase valgustemperatuuriga pärast oleksid 3. Tee pigem mitu lühikest klippi kui ühe pika. Siis on pärast kergem lõigata ja sisse-välja zoomimisel ei jää näha teravustamisprobleeme (kui see just taotluslik pole). 4. Ära kasuta zoomi (pigem lõpeta salvestamine, seejärel zoomi sisse ja siis alusta uue klipi tegemist). 5. Objektiivi Image Stabiliziser tasub välja lülitada, sest see undab ja võib segava helina peale jääda. 6. Teravustada käsitsi. 7. Eelistatud kaadrisagedus on 25 kaadrit sekundis ehk 25fps. 8. Kõige pikem säriaeg saab olla 1/25 sek, sest 25 kaadrit peab mahtuma ühte sekundisse, loogiline onju 🙂 9. Kui tahta salvestisele korralikku stereoheli, siis tuleb paraku kasutada välist mikrofoni. 10. Kasuta kindlasti statiivi, millel võimalusel on videopea. Ma katsetasin, no väga mugav oli.. 11. Kõik liikumised alsuta aeglaselt, seejärel kiirenda (kui pead vajalikuks) ning lõpeta jälle aeglaselt. 12. Kalkuleeri enne salvestamise alustamist välja teravussügavuse ala (otsusta, millise objektiivi ja kui lahtise avaga klipid teed). Hea teravussügavuse kalkulaator on näiteks siin 13. Eestlased on leiutanud ühe kavala toote, mis hõlbustab oluliselt video tegemist. Kuna LCD-ekraanilt ei pruugi sugugi hästi aru saada, mida sa parasjagu filmid või kuhu ulatub teravus, siis leiutasid Tartu kutid ühe torbiku, mida täna üle maailma digipeegliga filmimisel kasutatakse ning mis kannab peent nime LCDVF (Liquid Crystal Display View Finder). Ei, mul seda pole, aga see on lihtsalt põnev lugu 14. Ja viimane ning mitte vähemtähtis on produktsioon. Selle puhul on kõige tähtsam meeles pidada – lõika, lõika ja.. lõika veel. Mitte keegi ei viitsi üle 100 sekundi pikka klippi vaadata.. Vähemalt tänapäeva kiirustav inimene ei viitsi. Kui see just midagi väga erakordset pole. Selle viimase punkti näitlikustamiseks vaata minu elu esimest videot! Minu päris esimene ja nii armas! Seda kahel tähtsal põhjusel – esiteks seepärast armas, et see on mu elu esimene ja teiseks seepärast, et see on mu elu kõige armsamatest tegelastest! Mu lapsed otsustasid kooki küpsetada ja mina selle omakorda nende lastelaste jaoks jäädvustada 🙂 Aga näitlikustav on see selles mõttes, et kuidas teha EI TOHI! Kuus minutit filmi on videomaailmas ikka lausa lõputu aeg.. (Isegi nii armsatest tegelastest nagu seda on minu lapsed:-)). Ehk et kummardan mõttes igaühe ees, kes selle lõpuni vaatab.. Aga no kuidas sa lõikad oma lapsi lühemaks, eksole 🙂 Ja muidugi ei tasu käest filmida, vaid ikka statiivi pealt.. Seega, nagu ikka – käituge mu sõnade, mitte tegude järgi:-) ja head vaatamist!
